Toote otsing

Ostukorv

 x 

Sinu ostukorv on tühi.

Logi sisse

Retsepti kogu

Kas sa tegelikult vajad hommikusööki?

Erinevaid toitumisteooriaid on nii palju, millist uskuda? Tõde võib olla ka see, et me kõik oleme erinevad ja nii sobivadki ühele ühed ja teisele teised meetodid. 

Reipad hommikuprogrammi saatejuhid ja vanaemade traditsiooniline tarkus kinnitab meile, et “hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord“ ja aitab kaasa optimaalsele ainevahetusele terve päeva vältel. Kuid tegelikult puudub teaduslik tõestus, mis seda ideed kinnitaks. On tõestatud, et kui sa tarbid hommikusöögiks suhkrurohkeid teraviljatooteid, siis tõuseb veresuhkur kiirelt ning seda kompenseerib kiiresti insuliinitaseme tõus. Paari tunni päras kukub veresuhkru tase kolinal ning terve ülejäänud päeva tooni määrab see, et hommikusöögi tõttu kogetud ennelõunane hüpoglükeemia põhjustab meeleolu ja isu pidevat kõikumist.

Värsked uuringud näitavad, et valgurikas hommikusöök aitab ennetada õhtust külmkapi vahet käimist ning teismelised, kes sõid viletsat hommikusööki, olid 27 aastat hiljem suurema tõenäosusega metaboolse sündroomi all kannatajad, kui tervislikku hommikusööki söönud eakaaslased.

Mitmed inimesed leiavad, et hommikusöök annab päevale hea alguse ja ennetab pidevat näksimist päeva jooksul. Teised kogevad jälle seda, et hommikusöök sütitab neis isu ja nad võitlevad terve päeva erinevate isudega. Mõne jaoks on päev hea niikaua, kuni nad otsustavad süüa, ning peale seda hakkavad asjad allamäge minema.

Hommikusöögi alasesse vaidlusesse on vahelduva paastumise kontseptsioon  toonud sisse uusi vaatenurki. Vahelduva paastumise pooldajad leiavad, et mida kauem me suudame tegutseda ilma söömata, seda parem. Varajase õhtusöögi ja hilise hommikusöögi vahel meie seedesüsteem puhkab – vahel isegi kuni 18 tundi. See tekitab kehas olukorra, kus tarbitakse säilitatud varurasvu. Piirates päevas enda söömise aega näiteks kaheksa tunni pikkus ajaperioodi sisse, saame harrastada modifitseeritud ja teostatavat paastumise vormi. Selle idee pooldajate sõnul vähendab see insuliiniresistentsust, vähendab põletikulisi reaktsioone ning aitab tuju ja mälu parandada, kuna veresuhkru tase ei kõigu ja aju kasutab energiaks glükoosi asemel lühikese ahelaga rasvhappeid.

Kuidas jääb hommikusöögi ja hommikuse treeninguga?

Hommikusöögi ja hommikuse treeningu osas on palju väärinfot. Mitmed pealtnäha autoriteetsed spordialased veebilehed väidavad, et on väga oluline enne hommikust trenni tarbida süsivesikuid, et keha kasutaks paremini rasvasid ära. Kuid kui see teooria Belgia teadlaste poolt proovile pandi, siis ei olnud tulemused muljetavaldavad. 28 tervet aktiivset uuringus osalenud meest jagati kolme gruppi – esimeses söödi tugev hommikusöök kuid ei treenitud; teises söödi hommikusöök enne trenni ning kolmandas söödi hommikust alles peale trenni.

Nagu arvata võib, kasvas mittetreenijatel kehakaal. Need kes sõid enne treeningut, võtsid ka kaalus juurde, kuid poole vähem, kui esimeses grupis. Kolmandas grupis olnud meestel ei lisandunud kehakaalu ning samuti ei olnud neil märke insuliiniresistentsusest, nagu teistel tugevat hommikusööki söönud meestel.

Kas on hea mõte oodata söömisega lõunani?

Kui sa harrastad vahelduvat paastumist ning ei tee hommikul trenni, siis ei juhtu hommikusöögi vahele jätmisest suurt kahju. Kuid peale hommikust trenni aitab kvaliteetne valgu, tervislike rasvade ja aeglaselt lõhustuvate süsivesikute poolest rikas hommikusöök tunni aja vältel peale treeningu lõpetamist toetada lihaste taastumist ja jõunäitajate paranemist.

Kas sa oled hommikusöögi sööja või seda tüüpi inimene, kes alustab oma päeva hiljem? On selge, et erinevatele inimestele sobib erinev lähenemine. Kuid kui hommikusöögi vahele jätmine või kiire suhkru ja süsivesikuterikas amps tähendab seda, et sul on vastupandamatu isu päeva jooksul pidevalt süüa, siis proovi korralikku valgurohket hommikusööki.  Päeva esimene eine peaks aitama stabiliseerida veresuhkrut ja ennetada söögiisu pidevat kõikumist.

Teisest küljest, kui tunned ennast peale hommikusööki viletsasti, siis veendu, et see ei koosne rafineeritud süsivesikutest, ega sisalda peidetud allergeene või kemikaale, mis võivad sümptomeid tekitada. Elimineeri gluteen, piimatooted, säilitusained ja sünteetilised toidu lisaained ning võib-olla tunned ennast peale hommikusööki hoopis paremini. Sageli on hommikusöögiks hea valik tahke toit. Mahlad ja smuutid läbivad seedesüsteemi kiiresti, tõstes kärmelt veresuhkrut ning põhjustades selle sama kiire languse. Kui smuuti sulle siiski maitseb, lisa selle kõrvale valguallikaid – pähkleid, seemneid – ning veidi tervislikku rasva, näiteks pool avokaadot. Rasv aitab täiskõhutunnet pikendada. Sama teevad ka kiudained, näiteks chia, kanepi- või linaseemned.

Kuid kõige olulisem on siiski veenduda, et sööd sellist hommikusööki, mis sinu tüübiga kõige paremini sobib ja teed seda siis, kui sa näljane oled.

Allikad: Mind Body GreenScience DailySD 2J Physiol

Foto: personal.psu.edu

Toimetas Katrin Suik